Üldine taustainfo
Palgapeegli avalehelt on võimalik leida üldist taustainfot selle kohta, mis on palgalõhe, kuidas seda teemat lahata, milline statistika on selles vallas olemas, milline on palgalõhet reguleeriv õiguslik korraldus, kuidas kasutada antud palgapeegli rakendust jne. Informatsioon on juurdepääsetav avalehe vasakul asuvast menüüst (telefoni vaates kõige üleval asuvast menüüst).
Palgaraport
Palgapeegli keskne komponent ja kõige tähtsam osa on palgaraport. See on informatsioon ettevõtjale selle kohta, mis tema ettevõttes palgalõhe teemal toimub, kus on kitsaskohad, kus on vajalik midagi ette võtta. Palgaraportit on võimalik näha süsteemi sisse logides. Palgaraportist on süsteemi loodud mitmeid erinevaid vaateid võimaldamaks: (a) näha terviklikku koondpilti, (b) näha teaduslikku andmepilti, (c) näha detailset ja illustreeritud koondpilti.
Palgaraporti avaldamine
Palgaraport on mõeldud ettevõttele endale, kuid tänasel päeval avaldab palgaraporti andmeid avalikkusele üha suurem arv sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid. Süsteemis on loodud võimalus selleks, et ettevõtte volitatud kasutaja saaks anda oma nõusoleku kas tervikliku palgaraporti või mõnede komponentide avalikkusele avaldamiseks. Täna ei ole veel seadusest tulenevat nõuet selleks, et palgaraport peaks avalik olema, kuid varem või hiljem see nõue suure tõenäosusega kehtestatakse. Miks mitte olla vastutustundlik ja informatsioon juba täna avalikkusele kättesaadavaks teha.
Palgaraporti tehniline esitlus
Tehniliselt on palgaraport esitatud tabelite, jooniste ja kommentaaridena. Tabelites on esitatud täpsed andmed, sealt saab statistilis-tehnilist informatsiooni selle kohta, mis ettevõttes palgalõhe kontekstis toimub. Olulisemad seosed ja näitajad on viidud joonistele, et visualiseerida olukorda. Tabelitele on lisatud ka kommentaarid, mis rõhutavad olulisemaid momente, osutavad tähelepanu kitsaskohtadele ja aitavad andmeid tõlgendada.
Palgaraporti struktuur
Palgaraport koosneb järgmistest koostisosadest:
Töötajate arv ja osakaal - seal näidatakse, kui palju on ettevõttes töötajaid, kuidas on jaotuvus naiste ja meeste lõikes ning kui palju on osakoormusega töötajaid. Sealt alajaotusest saab üldise pildi, mis ettevõttes toimub ja milline on nn. analüütiline vundament, millel edasine analüüs rajaneb.
Keskmine palk, mediaanpalk, palgalõhe - seal näidatakse palgaraporti ehk kõige olulisemat osa, s.t. mis on palgad naiste ja meeste lõikes, kuidas need palgad erinevad ja milline on sealt tulenev palgalõhe. Oluline on mõista, et olemas on nii keskmine palk kui ka mediaanpalk, need on erinevad ja tulenevalt sellest on ka nendelt arvutatud palgalõhed erinevad. Süsteemi eesmärgiks on anda võimalikult palju infot, seetõttu see erisus on ka sisse toodud.
Palgalõhe keskmiselt palgalt ja mediaanpalgalt - seal näidatakse, kuidas palgalõhe on aastate lõikes kujunenud. Palgalõhe ei ole fikseeritud suurus, see muutub pidevalt. Positiivne muutus on see, kui palgalõhe aasta-aastalt väheneb.
Palgakvartiilid - see informatsioon on mõeldud eelkõige nn. "teaduskasutajale", ehk siis inimestele, kes tahavad rohkem numbrites arvutada, rohkem mõista asja olemust ja saada aru, kuidas palgalõhe temaatika ettevõttes on ikkagi sisse juurdunud, millisei probleeme on olemas või tekkimas. Kvartiilid esitatakse ainult suuremate ettevõtete lõikes, kus on 25 või enam töötajat.
Ametigruppide informatsioon - seal näidatakse ära keskmised- ja mediaanpalgad, palgalõhed ja muu seonduv informatsioon ametigruppide lõikes. Informatsioon tuuakse välja siis, kui ametigrupis on vähemalt kolm naist ja kolm meest (vastasel juhul ei saa teha adekvaatseid statistilisi andmejäreldusi). Ametigruppide defineerimisel lähtutakse ISCO klassifikatsioonist. Erinevates ametigruppides võib palgalõhega seotud temaatika olla hoopis erinev.
Haridusgruppide informatisoon - seal näidatakse ära keskmised- ja mediaanpalgad, palgalõhed ja muu seonduv informatsioon haridusgruppide lõikes. Informatsioon tuuakse välja siis, kui haridusgrupis on vähemalt kolm naist ja kolm meest (vastasel juhul ei saa teha adekvaatseid statistilisi andmejäreldusi). Haridusgruppidena vaadeldakse põhi-, kesk- ja kõrgharidust. Palgalõhe probleem võib olla ühes haridusgrupis suurem, kui teises - näiteks kõrghariduse grupis on palgalõhe probleem tavaliselt suurem.
Vanusegruppide informatsioon - seal näidatakse ära keskmised- ja mediaanpalgad, palgalõhed ja muu seonduv informatsioon vanusegruppide lõikes. Informatsioon tuuakse välja siis, kui vanusegrupis on vähemalt kolm naist ja kolm meest (vastasel juhul ei saa teha adekvaatseid statistilisi andmejäreldusi). Teatud vanuses töötajate hulgas on palgalõhe probleem suurem, kui teises vanuses töötajate hulgas. Vanusegrupid on moodustatud viieaastaste intervallide kaupa.
Tööperioodi kestvuse informatsioon - seal näidatakse ära keskmised- ja mediaanpalgad, palgalõhed ja muu seonduv informatsioon tööperioodi kestvuse gruppide lõikes. Informatsioon tuuakse välja siis, kui tööperioodi grupis on vähemalt kolm naist ja kolm meest (vastasel juhul ei saa teha adekvaatseid statistilisi andmejäreldusi). Palgalõhe võib olla suurem värskelt tööle asunud inimeste hulgas ja tasanduda hiljem, kui ollakse rohkem kollektiivi sulandunud. Tööperioodi grupid on moodustatud üheaastaste intervallide kaupa.
Ettevõtte lehekülg
Ettevõtte leheküljel on võimalik vaadata, kuidas oma firma paistab välja palgalõhega seotud statistikas Eestis, oma piirkonnas ja näiteks sama tegegevusalal tegutsevate ettevõtete võrdluses. Võrdlused on toodud andmetena, kuid esitatud ka graafiliselt kaartidel.
Tervikjäreldus
Vaates ettevõtte palgaraportit, võrreldes enda ettevõtet teistega, paigutades saadud teavet üldisesse taustainformatsiooni on võimalik teha järeldusi, kuhu ollakse soolise palgavõrdsuse teemal teel, mida oleks vaja muuta.
Erinevad rollid
Süsteemi on võimalik sisse logida ettevõtte juhatuse liikmel või siis isikul, kellele on selleks volitused antud. Need inimesed saavad seadusest tulenevalt näha, mis on kirjas ettevõtte palgaraportis ja kuidas läheb ettevõttel võrdluses teistega. Teised isikud, nn. vabakasutajad, saavad kasutada süsteemi üldist infot ja seda infot, mida ettevõtted on lubanud enda kohta avaldada. Vabakasutajad ei pea ennast sisselogimise teel identifitseerima.
Tehniline lahendus
Tehniliselt on palgapeegli süsteem kasutatav nii personaalarvuti vaates, tahvelarvuti vaates kui ka telefonivaates. Lahenduse programmeerimisel on silmas peetud seda, et tänapäeval kasutatakse selliseid asju kõige rohkem ikkagi mobiiltelefonis ja kuna lahenduse eesmärgiks ei ole luua täiendavat "teaduslehekülge", mida keegi ei kasuta, siis on mõeldud palju sellele, et süsteem oleks lisaks olulisele sisule kasutatav ka mobiiltelefonis, mugavalt igas elulises situatsioonis. Samas näiteks kaartide kasutamine on mugavam arvutiekraanil ning ka palju informatsiooni sisaldavad joonised on kegemini loetava suuremalt ekraanilt (olgugi, et kohanduvad kenasti ka telefonile).
